Главная страница Случайная страница
КАТЕГОРИИ:
АвтомобилиАстрономияБиологияГеографияДом и садДругие языкиДругоеИнформатикаИсторияКультураЛитератураЛогикаМатематикаМедицинаМеталлургияМеханикаОбразованиеОхрана трудаПедагогикаПолитикаПравоПсихологияРелигияРиторикаСоциологияСпортСтроительствоТехнологияТуризмФизикаФилософияФинансыХимияЧерчениеЭкологияЭкономикаЭлектроника
И немного статистики.
|
|
Излоїенная в данной главе система типологизации хороёа тем, єто позволяет, зная лиёь Nimetav и Omastav единственного єисла, находить остальные главные формы существительных и прилагательных. Насколько она эффективна? Поскольку данный курс предназнаєен для наєинающих, то более єем уместно проверить это по базовому словарю (H.Pдrn, L.Simm " Eesti keele baassхnastik", Tallinn, 1994) эстонского языка. И если проделать такую работу, собрав воедино весь материал данной главы, то выяснится, єто им охваєено 75% существительных и прилагательных этого словаря. Так єто овєинка выделки стоит!
* Kasutatud E.Vдlja vхistlustццd " Kддndkondade lihtsustatud sьsteemi kasutamine eesti keele хpetamisel vххrkeelena."
25.1. I тип склоняемых слов.
Необходимо знать форму Omastav единственного єисла:
| ainsuse nimetav VAIKNE TEHAS | Таблица 1 |
   ainsuse omastav
Слово:
- двух- или трехсложное
- кончается на -se
- 1. перед -se - согласныйVAIKSE
2. перед -se – гласный TEHASE
| mitmuse omastav + -e: VAIKSETE TEHASTE |
| ainsuse osastav 1. -seи-set: VAIKSET 2. -se и-st: TEHAST | mitmuse osastav + -id: VAIKSEID TEHASEID |
| ainsuse nimetav OLULINE HARJUTUS | Таблица 2 |
   ainsuse omastav
Слово:
- четырехсложное
- кончается на -se
OLULISE
HARJUTUSE
| mitmuse omastav + -e: OLULISTE HARJUTUSTE |
| ainsuse osastav -seи-st OLULIST HARJUTUST | mitmuse osastav -eи-I OLULISI HARJUTUSI |
Следует запомнить:
| ainsus | mitmus | |||
| nimetav | omastav | osastav | omastav | osastav |
| teine | teise | teist | teiste | teisi |
| naine | naise | naist | naiste | naisi |
25.2. II тип склоняемых слов.
Необходимо знать формы Nimetav и Omastav единственного єисла:
 ainsuse nimetav
Слово:
- односложное
- кончается на согласный
TARK
SEPP
| Таблица 3 |
 ainsuse omastav
Слово:
- двухсложное
- кончается на -a
TARGA
SEPA
| mitmuse omastav + -de: TARKADE SEPPADE |
 ainsuse osastav
+ -a:
TARKA
SEPPA
| mitmuse osastav 1. -aи-u: (если I слог содержит a, х, I, ei или дi): TARKU 2. -aи-i: (если I слог содержит e, д, o, ц, u или ь): SEPPI |
Следует запомнить:
| ainsus | mitmus | |||
| nimetav | omastav | osastav | omastav | osastav |
| pikk | pika | pikka | pikkade | pikki |
| silm | silma | silma | silmade | silmi |
| king | kinga | kinga | kingade | kingi |
 ainsuse nimetav
Слово:
- односложное
- кончается на согласный
KUUSK
| Таблица 4 |
| ainsuse omastav
Слово:
- двухсложное
- кончается на -e
KUUSE
| mitmuse omastav + -de: KUUSKEDE |
 ainsuse osastav
+ -e:
KUUSKE
| mitmuse osastav -eи-i: KUUSKI |
| ainsuse nimetav Слово: - односложное - кончается на согласный TUND | Таблица 5 |
| ainsuse omastav
Слово:
- двухсложное
- кончается на -i
TUNNI
| mitmuse omastav + -de: TUNDIDE |
| ainsuse osastav
+ -i:
TUNDI
| mitmuse osastav -iи-e: TUNDE |
 ainsuse nimetav
Слово:
- односложное
- кончается на согласный
JUTT
| Таблица 6 |
 ainsuse omastav
Слово:
- двухсложное
- кончается на -u
JUTU
| mitmuse omastav + -de: JUTTUDE |
| ainsuse osastav
+ -u:
JUTTU
| mitmuse osastav -uи-e: JUTTE |
Есть слова, которые - по определению II типа - долїны были бы относиться к этому типу, но склоняются как-то инаєе. Те из них, которые вклюєены в список существительных и прилагательных базового словаря эстонского языка, приведены ниїе*:
| ainsus | mitmus | |||
| nimetav | omastav | osastav | omastav | osastav |
| huul | huule | huult | huulte | huuli |
| hддl | hддle | hддlt | hддlte | hддli |
| keel | keele | keelt | keelte | keeli |
| laps | lapse | last | laste | lapsi |
| lддs | lддne | lддnt | lддnte | lддsi |
| meel | meele | meelt | meelte | meeli |
| mees | mehe | meest | meeste | mehi |
| noor | noore | noort | noorte | noori |
| pool | poole | poolt | poolte | pooli |
| suur | suure | suurt | suurte | suuri |
| tuul | tuule | tuult | tuulte | tuuli |
| uks | ukse | ust | uste | uksi |
| uus | uue | uut | uute | uusi |
* В этом списке отсутствуют єислительные, поскольку таблица єислительных есть в I єасти данного самоуєителя, и местоимения, поскольку основные из них, необходимые на наєальном этапе изуєения эстонского языка, приведены в таблицах в конце этой главы.
25.3. III тип склоняемых слов.
Необходимо знать формы Nimetav и Omastav единственного єисла:
| ainsuse nimetav Слово: - двухсложное - не содержит двойных гласных, дифтонгов, двойных согласных, k, pили tво втором слоге, eпоследней буквой слова PESA | Таблица 7 |
| ainsuse omastav Слово: ains. om. = ains. nim. PESA | mitmuse omastav + -de: PESADE |
| ainsuse osastav PESA | mitmuse osastav + -sid: PESASID |
Форма Osastav мноїественного єисла на -sid есть у всех слов этого типа, поэтому параллельные формы, возмоїные лиёь для єасти слов, здесь не комментируются. Так їе как и у группы слов, которыми моїно несколько расёирить рамки данного типа:
 ainsuse nimetav
Слово: - двухсложное
- не кончается на -si
- 1. не кончается на -I TUBA
2. кончается на -I JХGI
| Таблица 8 |
 ainsuse omastav
Слово: -односложное
TOA
JХE
| mitmuse omastav + -de: TUBADE JХGEDE |
 ainsuse osastav
1. TUBA
2. -iи-e:
JХGE
| mitmuse osastav + -sid: TUBASID JХGESID |
Следует запомнить:
| ainsus | mitmus | |||
| nimetav | omastav | osastav | omastav | osastav |
| kдsi | kдe | kдtt | kдte | kдsi |
| vesi | vee | vett | vete | vesi |
25.4. IV тип склоняемых слов.
Необходимо знать форму Omastav единственного єисла:
| ainsuse nimetav TORE ALBUM | Таблица 9 |
| ainsuse omastav
Слово:
- трехсложное
- не кончается на -se
TOREDA
ALBUMI
| mitmuse omastav + -e: TOREDATE ALBUMITE |
| ainsuse osastav + -t TOREDAT ALBUMIT | mitmuse osastav + -id TOREDAID ALBUMEID |
25.5. V тип склоняемых слов.
Необходимо знать формы Nimetav и Omastav единственного єисла:
| ainsuse nimetav Слово: - односложное - кончается на: 1. двойной гласный LUU 2. дифтонг KOI | Таблица 10 |
| ainsuse omastav
Слово:
ains. om. = ains. nim.
LUU
KOI
| mitmuse omastav + -de: LUUDE KOIDE |
| ainsuse osastav + -d LUUD KOID | mitmuse osastav 1.гласный + -id: LUID 1. + -sid: KOISID |
Следует запомнить:
| ainsus | mitmus | |||
| nimetav | omastav | osastav | omastav | osastav |
| hea | hea | head | heade | hдid |
| pea | pea | pead | peade | pдid |
Дополнения.
Хppetekst 10.Minu tцц.
A sutus, kus ma tццtan, mдngib ддrmiselt tдhtsat rolli meie riigi elus. Just seda цeldi meile paar aastat tagasi, kui meid esimest korda siia majja kokku kutsuti. Kuid kahjuks kiirustas kхnet pidanud minister nii vдga Toompeale, et ei viinud mхtet lхpuni ja seniajani ei tea me tдpselt, milles meie tцц seisneb. Ei ьtleks, et see meie eesrindlikku kollektiivi kurvastaks. Hea riigiametnik leiab alati, millega tццl tegelda.
T eha kхike rahva hьvangu nimel ja rahva jaoks - selline on pхhimхte, millest peab lдhtuma iga korralik bьrokraat. Minagi teenin oma rahvast kдtele puhkust andmata, kuigi rangelt vastuvхtuaja raamides. Sel juhul muidugi, kui ma ei viibi momendil komandeeringus mхnes vдlisriigis.
A metiautot kasutan ma harva ja ainult ддrmisel vajadusel. Sellega meil nalja ei tehta: sхita muidugi saab, kuid bensiinikulud ei tohi ьletada kuut tuhandet krooni inimese kohta aastas. Peab olema tagasihoidlik, kхik saavad sellest suurepдraselt aru.
M a olen printsipiaalne tццdistsipliini pooldaja. Praktiliselt kunagi ei hiline ma tццle. Kui seda ikkagi juhtub, siis mitte tihedamini kui kolm-neli korda nдdalas. Tццajast rддkides peaks veel lisama, et minu tццpдev algab kella ьheksa paiku - umbes sel ajal alustame me oma traditsioonilist kohvijoomist. Traditsioonide olemasolu on kahtlemata iga kollektiivi tugev joon, neist peab kindlasti kinni hoidma. Vaid ьks kord nдdalas jддn ma oma hommikusest tassist ilma, sest kolmapдeviti on mul raamatukogupдev.
M a armastan vдga oma tццd!
25.6. О местоимениях.
Проблемы с нахоїдением грамматиєески правильных форм местоимений, с которыми сталкивается больёинство изуєающих эстонский язык побудили автора привести в данной главе таблицы склонения наиболее єасто используемых в эстонском языке местоимений*.
| Kддne | ainsus | mitmus |
| nim. | mina e. ma | meie e. me |
| om. | minu. e. mu | meie |
| os. | mind | meid |
| siss. | minusse e. musse | meisse |
| sees. | minus e. mus | meis |
| seest. | minust e. must | meist |
| alale. | minule e. mulle | meile |
| alal. | minul e. mul | meil |
| alalt. | minult e. mult | meilt |
| saav | minuks | meieks e. meiks |
| rajav | minuni | meieni |
| olev | minuna | meiena |
| ilm. | minuta | meieta |
| kaas. | minuga | meiega |
| Kддne | ainsus | mitmus |
| nim. | sina e. sa | teie e. te |
| om. | sinu. e. su | teie |
| os. | sind | teid |
| siss. | sinusse e. susse | teisse |
| sees. | sinus e. sus | teis |
| seest. | sinust e. sust | teist |
| alale. | sinule e. sulle | teile |
| alal. | sinul e. sul | teil |
| alalt. | sinult e. sult | teilt |
| saav | sinuks | teieks e. teiks |
| rajav | sinuni | teieni |
| olev | sinuna | teiena |
| ilm. | sinuta | teieta |
| kaas. | sinuga | teiega |
* Kasutatud M.Stalnuhhini ja E.Vдlja sхnastikku " Vene-eesti хppesхnastik".
| Kддne | ainsus | mitmus |
| nim. | tema e. ta | nemad e. nad |
| om. | tema e. ta | nende |
| os. | teda | neid |
| siss. | temasse e. tasse | nendesse e. neisse |
| sees. | temas e. tas | nendes e. neis |
| seest. | temast e. tast | nendest e. neist |
| alale. | temale e. talle | nendele e. neile |
| alal. | temal e. tal | nendel e. neil |
| alalt. | temalt e. talt | nendelt e. neilt |
| saav | temaks | nendeks e. neiks |
| rajav | temani | nendeni |
| olev | temana | nendena |
| ilm. | temata | nendeta |
| kaas. | temaga | nendega |
| Kддne | ainsus | mitmus |
| nim. | ise | ise |
| om. | enda e. enese | endi e. eneste |
| os. | end e. ennast | endid |
| siss. | endasse e. enesesse | endisse e. enestesse |
| sees. | endas e. eneses | endis e. enestes |
| seest. | endast e. enesest | endist e. enestest |
| alale. | endale e. enesele | endile e. enestele |
| alal. | endal e. enesel | endil e. enestel |
| alalt. | endalt e. eneselt | endilt e. enestelt |
| saav | endaks e. eneseks | endiks e. enesteks |
| rajav | endani e. eneseni | endini e. enesteni |
| olev | endana e. enesena | endina e. enestena |
| ilm. | endata e. eneseta | endita e. enesteta |
| kaas. | endaga e. enesega | endiga e. enestega |
| Kддne | ainsus | mitmus |
| nim. | see | need |
| om. | selle | nende |
| os. | seda | neid |
| siss. | sellesse e. sesse | nendesse e. neisse |
| sees. | selles e. ses | nendes e. neis |
| seest. | sellest e. sest | nendest e. neist |
| alale. | sellele | nendele e. neile |
| alal. | sellel e. sel | nendel e. neil |
| alalt. | sellelt e. selt | nendelt e. neilt |
| saav | selleks e. seks | nendeks e. neiks |
| rajav | selleni | nendeni |
| olev | sellena | nendena |
| ilm. | selleta | nendeta |
| kaas. | sellega | nendega |
| Kддne | ainsus | mitmus |
| nim. | mis | mis |
| om. | mille | mille e. millede |
| os. | mida | mida |
| siss. | millesse | millesse e. milledesse |
| sees. | milles | milles e. milledes |
| seest. | millest | millest e. milledest |
| alale. | millele | millele e. millede |
| alal. | millel | millel e. milledel |
| alalt. | millelt | millelt e. milledelt |
| saav | milleks | milleks e. milledeks |
| rajav | milleni | milleni e. milledeni |
| olev | millena | millena e. milledena |
| ilm. | milleta | milleta e. milledeta |
| kaas. | millega | millega e. milledega |
| Kддne | ainsus | mitmus |
| nim. | kes | kes |
| om. | kelle | kelle e. kellede |
| os. | keda | keda |
| siss. | kellesse | kellesse e. kelledesse |
| sees. | kelles | kelles e. kelledes |
| seest. | kellest | kellest e. kelledest |
| alale. | kellele | kellele e. kelledele |
| alal. | kellel e. kel | kellel e. kelledel |
| alalt. | kellelt | kellelt e. kelledelt |
| saav | kelleks | kelleks e. kelledeks |
| rajav | kelleni | kelleni e. kelledeni |
| olev | kellena | kellena e. kelledena |
| ilm. | kelleta | kelleta e. kelledeta |
| kaas. | kellega | kellega e. kelledega |
| Kддne | ainsus ja mitmus | ainsus ja mitmus |
| nim. | keegi | miski |
| om. | kellegi | millegi |
| os. | kedagi | midagi |
| siss. | kellessegi | millessegi |
| sees. | kelleski | milleski |
| seest. | kellestki | millestki |
| alale. | kellelegi | millelegi |
| alal. | kellelgi | millelgi |
| alalt. | kelleltki | milleltki |
| saav | kellekski | millekski |
| rajav | kellenigi | millenigi |
| olev | kellenagi | millenagi |
| ilm. | kelletagi | milletagi |
| kaas. | kellegagi | millegagi |
| Kддne | ainsus | mitmus |
| nim. | kхik | kхik |
| om. | kхige | kхikide e. kхigi |
| os. | kхike | kхiki |
| siss. | kхigesse e. kхike | kхikidesse e. kхigisse |
| sees. | kхiges | kхikides e. kхigis |
| seest. | kхigest | kхikidest e. kхigist |
| alale. | kхigele | kхikidele e. kхigile |
| alal. | kхigel | kхikidel e. kхigil |
| alalt. | kхigelt | kхikidelt e. kхigilt |
| saav | kхigeks | kхikideks e. kхigiks |
| rajav | kхigeni | kхikideni e. kхigini |
| olev | kхigena | kхikidena e. kхigina |
| ilm. | kхigeta | kхikideta e. kхigita |
| kaas. | kхigega | kхikidega e. kхigiga |
NДGEMISENI!